Uudised
Figure uuring: IT-sektori palgad kasvasid varasemast ettevaatlikumas tempos
08.09.2025
Tänavusest Figure Baltic Advisory IT-sektori palgauuringust selgub, et ehkki senisest aeglasem, on IT-töötajate palgatõus endiselt laiapõhjaline – palku tõsteti 82% sektori ettevõtetes ning 80% nende töötajatest said aasta jooksul suurema sissetuleku. Kuu põhipalk kasvas 6%, aasta kogupalk aga 7%. Mediaanpalk sektoris on 4038 eurot. Uuringus osales 114 ettevõtet ja kajastus ligi 18 000 ametikohta, mis annab sektori kohta väga hea ülevaate.
Soolise palgalõhe mõtestamine: miks ainult palkadest ei piisa
23.07.2025
Igal kevadel, kui avalikustatakse järjekordne soolise palgalõhe statistika, kerkib Eesti avalikus arutelus uuesti esile küsimus, miks me ikka veel võrdsest tööturust vaid unistame. 2024. aasta ametlikud andmed ei toonud paraku üllatusi. Palgalõhe oli mullu samas suurusjärgus 2023. aastaga, 13,2%.
Organisatsioonikultuur ja puhkused: kuidas ettevõtte väärtused puhkaja päeva kujundavad
26.06.2025
Kui lülitate sisse oma “kontorist väljas” teavituse ja valmistute välja logima, kas olete mõelnud selle peale, kui erinevalt inimesed puhkavad? Mõned kaovad eetrist täielikult, teised on osaliselt kohal, tihti rannas tehtud selfie ja kiirete vastustega Slacki kanalites. See ei olene lihtsalt isiklikust eelistusest – inimeste puhkusekäitumist mõjutab organisatioonikultuur.
Mikroagressioon töökohal – naiste karjääri arengu takistaja
10.06.2025
Viimastel aastatel on palju räägitud võrdõiguslikkusest töökohal ja soolise palgalõhe vähendamisest. Siiski esineb nii töises kui koduses elus endiselt peeneid ja sageli märkamatuid käitumismustreid, mis õõnestavad naiste turvatunnet, enesehinnangut ja karjääri edenemist. Üks selline nähtus on mikroagressioon: väike, kuid korduv, sageli alateadlik tegevus, mis pole sugugi kahjutu. Need ei ole otseselt solvangud, vaid näiliselt tühised märkused või tegevused, mis aja jooksul õõnestavad enesekindlust ja ametialast potentsiaali.
Läbipaistev palgasüsteem aitab saavutada eesmärke
08.06.2025
Tänapäeva töömaailm eeldab üha enam läbipaistvust ja õiglust – eriti palgapoliitikas. Töötaja ei ole enam vaikiv palgasaaja, kes lihtsalt „võtab vastu, mis antakse“. Ta on teadlik, võrdleb, küsib ja tahab aru saada – miks mina saan nii, miks tema saab naa? Kui vastus sellele küsimusele on ähmane või puudub sootuks, ei tekita see mitte ainult pahameelt, vaid ka usaldamatust ja kaugenemist organisatsiooni eesmärkidest. See omakorda muudab mis tahes organisatsiooni jaoks eesmärkide saavutamise keerulisemaks.