12.02.2025
Baltimaade riikide maksusüsteemide erinevused teevad personalikulude planeerimise keerukaks ja samas hädavajalikuks. Töötajate palkade võrdlemisel ei saa lähtuda üksnes brutopalgast, sest selle arvestus on riigiti erinev. Kui juhinduda pelgalt brutonumbritest, võib näiteks Leedu näida kallimana, kuigi tegelik tööandja kulu võib osutuda väiksemaks kui Lätis või Eestis.
04.02.2025
Millised organisatsioonid jäävad tulevikus ellu ja saavutavad edu? Miks paindlikkus ja elukestev õpe on võtmetähtsusega ning kuidas tööandjad saavad valmistuda muutuvaks tööjõuturuks!
25.10.2024
Z-generatsiooni (sündinud aastatel 1997-2012) osakaal Eesti tööturul kasvab, praeguste andmete kohaselt kuulub peaaegu iga viies töötaja sellesse põlvkonda. Prognoositakse, et 2025. aastaks moodustab Z-generatsioon üle veerandi maailma tööjõust.
23.10.2024
Palgainfot leiab mitmest allikast - paljudes riikides on suuremad palgaandmebaasid asjaomaste asutuste veebilehtedel (Lätis maksuamet, Eestis maksu- ja tolliamet, Leedus maksuinspektsioon). Teavet võib leida ka töökuulutustest ja loomulikult on alati üks populaarsemaid allikaid „naaber ütles“. Sageli võib eri allikatest leida väga erinevat infot, mis võib tööotsijaid kergesti segadusse ajada.
23.10.2024
Paljud Eesti tööandjad pööravad üha enam tähelepanu töötajate heaolule. Ehkki heaolul on mitmeid osi ja rahaline aspekt pole nende seas kindlasti peamine, on rahalisel turvatundel meie enesetundele ja eluolule otsene mõju. Õigupoolest on otsene mõju just raha vähesusel - on mitmeid uuringuid, mille kohaselt alates teatud sissetulekust motiveerib ja rõõmustab palgatõus inimest aina vähem. Raha vähesusest võib kahjuks aga saada inimese igapäevaelus ja mõttemaailmas domineeriv mure, millest ei pääse üle ega ümber. Ehkki töötasu ei ole meie heaolu põhiline komponent, saab sellest keskne probleem, kui inimene ei teeni piisavalt, et inimlikult ära elada.