Uudised
Töökohtade kaardistamine – miks me seda vajame ja kuidas see toimib?
12.05.2025
Baltikumis on hetkel palgatsükli lõpp ning uue algus: see annab hea võimaluse astuda samm tagasi ja vaadata värske pilguga üle, miks on töökohtade kaardistamine meie jaoks oluline. Ehkki turuandmetele toetumine on tasuotsuste langetamisel oluline, ei ole see iseenesest piisav – ametikohtade nimetused on ettevõtete vahel harva otseselt võrreldavad ning rollide sisuline kattuvus on sageli pigem erand kui reegel. Siin tulebki appi tööde kaardistamine: metoodiline ja läbimõeldud viis tuua selgust ja järjepidevust ametite vahelisse võrdlusesse.
30% juhiomadustest on kaasasündinud, kuid 70% saab õppida
04.04.2025
„Baltikumis on puudus tugevatest juhtidest“ - seda lauset kuuleb sageli, olgu juttu ettevõtlusest, avalikust haldusest või kolmandast sektorist. Samuti räägitakse nn „juhigeenist“, mida on väidetavalt au omada vaid vähestel väljavalitutel. Kaasaegne teadus näitab aga, et juhtimine ei ole bioloogiline juhus, vaid pigem oskus, mida igaüks saab arendada. Idee „juhigeenist“ on müüt, mille me peaksime unustama.
Palgast laste silme läbi
01.04.2025
Miks peaks ka spaakülastuse, kuulus olemise ja putukate müügi eest raha saama ehk lapsed rahast.
Eesti mehed ei võta võrdse palga teemat tõsiselt. Nad ei saa aru, et palka lihtsalt juurde küsida tihti ei tööta
17.03.2025
Tihti arvatakse, et „mina küll ei tunne naisi, kel oleks karjääriga mingi probleem“ või „kui kõrgemat palka saada tahad, esita lihtsalt juhile oma soov selgelt ja kindlalt“. Kõlab hästi, aga paraku ei ole asi nii lihtne.
Naabrinaise palganumber ei ripu peagi külapoe seinal – mida tähendab palkade läbipaistvuse direktiiv tegelikult?
04.03.2025
2026. aastal jõustub palkade läbipaistvuse direktiiv. Kahjuks kiputakse sellest direktiivist rääkides levitama eksiarvamusi ja esitama valeväiteid, kas siis teadlikult või lihtsalt ilma direktiivi sisuga tegelikult tutvumata. Üks või teine juhtus ka Henrik Aavikuga, kes direktiivi suhtes Delfis üsna äraspidiseid mõtteid avaldas.