Tänane töömaailm eeldab üha enam läbipaistvust ja õiglust – eriti palgapoliitikas. Töötaja on teadlik, võrdleb, küsib ja tahab aru saada ning ei lepi umbmäärase vastusega. Kuid süsteemne, läbipaistev ja põhjendatud palgasüsteem ei ole nüüdseks mitte ainult hea juhtimistava, vaid ka õiguslik kohustus. 2026. aastal kehtima hakkav ELi palgaläbipaistvuse direktiiv kohustab tööandjaid avaldama palga kujunemise alused, põhjendama palgaerinevusi ning tagama töötajatele ligipääsu enda ja sarnaste rollide palgaandmetele. Ilma toimiva palgasüsteemita ei ole need nõuded aga täidetavad - kui pole süsteemi, ei saa otsuseid põhjendada ega selgitada.

Palgast rääkimine, kas siis kui palk ei muutu, on oluline hoida palgateemad avatud ja läbipaistvad. Palgakõneluste koolitus on mõeldud kõigile juhtidele, kes vastutavad oma meeskonna töö tulemuse ja inimeste pühendumuse eest. Koolitus on praktiline ning keskendub reaalsete tasuvestluste ettevalmistamisele ja läbiviimisele.

Et portaali võimalustest ja uuringutulemustest maksimaalselt kasu saada, kutsume Sind osalema vebinaril kus näitame samm-sammult, kuidas uuenenud portaali kasutada ning anname praktilisi nõuandeid uuringutulemuste tõlgendamiseks. Osalemine aitab säästa aega ja saada andmetest rohkem väärtust. Vali endale sobiv aeg ja registreeru SIIN!

Figure Baltic Advisory finantssektori palgauuring näitab, et 2025. aastal on sektori töötajate palgad kasvanud aeglasemas tempos. Organisatsioone, kes palku tõstsid, oli veidi vähem kui eelnenud aastatel, kuid muutused puudutasid senisest suuremat osa nende töötajatest. Kui veel aasta tagasi jõudis palgatõus 63% töötajateni, siis tänavu kasvas sissetulek 88% palka tõstnud organisatsioonides töötavatel inimestel. Sektori mediaaanpalk kasvas aastaga 7%, 3348 euroni. Uuringus osales 56 finantssektori ettevõtet ning koguti ligi 12 400 töötaja palgaandmed, mis katab 89% sektoris hõivatutest.

Tänavusest Figure Baltic Advisory IT-sektori palgauuringust selgub, et ehkki senisest aeglasem, on IT-töötajate palgatõus endiselt laiapõhjaline – palku tõsteti 82% sektori ettevõtetes ning 80% nende töötajatest said aasta jooksul suurema sissetuleku. Kuu põhipalk kasvas 6%, aasta kogupalk aga 7%. Mediaanpalk sektoris on 4038 eurot. Uuringus osales 114 ettevõtet ja kajastus ligi 18 000 ametikohta, mis annab sektori kohta väga hea ülevaate.

Igal kevadel, kui avalikustatakse järjekordne soolise palgalõhe statistika, kerkib Eesti avalikus arutelus uuesti esile küsimus, miks me ikka veel võrdsest tööturust vaid unistame. 2024. aasta ametlikud andmed ei toonud paraku üllatusi. Palgalõhe oli mullu samas suurusjärgus 2023. aastaga, 13,2%.

Kui lülitate sisse oma “kontorist väljas” teavituse ja valmistute välja logima, kas olete mõelnud selle peale, kui erinevalt inimesed puhkavad? Mõned kaovad eetrist täielikult, teised on osaliselt kohal, tihti rannas tehtud selfie ja kiirete vastustega Slacki kanalites. See ei olene lihtsalt isiklikust eelistusest – inimeste puhkusekäitumist mõjutab organisatioonikultuur.

Suvi on käes ja ühes sellega kauaoodatud puhkusteperiood. Kuid puhkuse olemuse kohta on levinud väärarusaam – see võrdsustatakse tihti puhkamisega. Enamik inimesi ja organisatsioone näeb puhkust peamiselt töökohast eemalolekuna, mis peaks justkui andma töötajatele võimaluse tööga seotud stressiallikatest eemalduda. Õige puhkamine, mitte lihtsalt töölt eemal viibimist tähistav “puhkus”, hõlmab aga energia taastamist, vaimset väljalülitumist ja võimalust tõeliselt ja naudinguga suhelda pere ja sõpradega. Maailmas, kus on hinnas pidev hõivatus ja „töörügamine”, on aja mahavõtmine ja oskus tõeliselt puhata muutunud haruldaseks, olgu siis arginädala jooksul või isegi puhkuse ajal

Viimastel aastatel on palju räägitud võrdõiguslikkusest töökohal ja soolise palgalõhe vähendamisest. Siiski esineb nii töises kui koduses elus endiselt peeneid ja sageli märkamatuid käitumismustreid, mis õõnestavad naiste turvatunnet, enesehinnangut ja karjääri edenemist. Üks selline nähtus on mikroagressioon: väike, kuid korduv, sageli alateadlik tegevus, mis pole sugugi kahjutu. Need ei ole otseselt solvangud, vaid näiliselt tühised märkused või tegevused, mis aja jooksul õõnestavad enesekindlust ja ametialast potentsiaali.

Tänapäeva töömaailm eeldab üha enam läbipaistvust ja õiglust – eriti palgapoliitikas. Töötaja ei ole enam vaikiv palgasaaja, kes lihtsalt „võtab vastu, mis antakse“. Ta on teadlik, võrdleb, küsib ja tahab aru saada – miks mina saan nii, miks tema saab naa? Kui vastus sellele küsimusele on ähmane või puudub sootuks, ei tekita see mitte ainult pahameelt, vaid ka usaldamatust ja kaugenemist organisatsiooni eesmärkidest. See omakorda muudab mis tahes organisatsiooni jaoks eesmärkide saavutamise keerulisemaks.