Z-generatsiooni (sündinud aastatel 1997-2012) osakaal Eesti tööturul kasvab, praeguste andmete kohaselt kuulub peaaegu iga viies töötaja sellesse põlvkonda. Prognoositakse, et 2025. aastaks moodustab Z-generatsioon üle veerandi maailma tööjõust.

Palgainfot leiab mitmest allikast - paljudes riikides on suuremad palgaandmebaasid asjaomaste asutuste veebilehtedel (Lätis maksuamet, Eestis maksu- ja tolliamet, Leedus maksuinspektsioon). Teavet võib leida ka töökuulutustest ja loomulikult on alati üks populaarsemaid allikaid „naaber ütles“. Sageli võib eri allikatest leida väga erinevat infot, mis võib tööotsijaid kergesti segadusse ajada.

Paljud Eesti tööandjad pööravad üha enam tähelepanu töötajate heaolule. Ehkki heaolul on mitmeid osi ja rahaline aspekt pole nende seas kindlasti peamine, on rahalisel turvatundel meie enesetundele ja eluolule otsene mõju. Õigupoolest on otsene mõju just raha vähesusel - on mitmeid uuringuid, mille kohaselt alates teatud sissetulekust motiveerib ja rõõmustab palgatõus inimest aina vähem. Raha vähesusest võib kahjuks aga saada inimese igapäevaelus ja mõttemaailmas domineeriv mure, millest ei pääse üle ega ümber. Ehkki töötasu ei ole meie heaolu põhiline komponent, saab sellest keskne probleem, kui inimene ei teeni piisavalt, et inimlikult ära elada.

2027. aastast jõustuv EL-i direktiiv seab uued nõuded palgasüsteemidele ja nende läbipaistvusele. Kutsume teid osalema meie hommikukohvil "Süvitsi palgalõhest", kus anname põhjaliku ülevaate direktiivist ja sellest, mida tööandjad peavad teadma ja tegema enne 2027. aastat.

Palgast rääkimine võib olla vahel ebamugav, kuid see on töötaja jaoks oluline teema, mida tuleb käsitleda. Mida avatumalt, seda parem. Palgakõneluste koolitus on mõeldud kõigile juhtidele, kes vastutavad oma meeskonna töö tulemuse ja inimeste pühendumuse eest. Koolitus on praktiline ning keskendub reaalsete tasuvestluste ettevalmistamisele ja läbiviimisele

Elamisväärne palk ehk minimaalne sissetulek, et katta inimese põhivajadused ja säilitada inimväärne elatustase, on 2024. aastal Tallinnas ja Harju maakonnas 1621 eurot bruto. Maksuvaba miinimumi mitte arvesse võttes on elamisväärne palk sel aastal Tallinnas ja Harju maakonnas 1711 eurot bruto. Vilniuses on see kõrgeim – 2173 eurot bruto, Riias aga sarnane Tallinnale – 1630 eurot bruto. Siiski on oluline tähele panna, et suur erinevus Leeduga tuleneb ennekõike maksusüsteemi eripäradest, mitte väga suurest vahest elatustasemes ja hindades.

Figure Baltic Advisory annab alates 2017. aastast välja võrdse palga maksja tiitlit tööandjatele, kes soolise palgalõhega kõige edukamalt toime tulnud on. Väikeste ja keskmiste organisatsioonide seas maksab tänavu kõige võrdsemaid palkasid CGI Eesti AS ja suurte, enam kui 250 inimesega tööandjate seas Eesti Liinirongid AS.

Tänavusel Figure Baltic Advisory palgauuringu tutvustusel kõneles rahvusvaheliselt tunnustatud autor ja juhtimiskonsultant Kai Anderson töömaailma muutustest, rõhutades, et oleme silmitsi polükriisiga, millega toime tulekuks nii inimese, organisatsiooni kui ühiskonna tasemel peame parimal võimalikul viisil panema koostööd tegema inimmõistuse ja tehisintellekti. Kiirete muutustega kohanemiseks vajavad inimesed tööandjate tuge, viimastel on kiirest kohanemisest võita efektiivsuses kasvus. Nüüdisaega inimeste ajastuks nimetades sõnas Anderson, et muutunud on tööandjate ja töötajate võimuvahekord – tegu on võrdsete partneritega ja nii jääb see ka edaspidi.

Figure Baltic Advisory (varem Fontese Palgakonsultatsioonid) tänavuse palgauuringu tulemused näitavad, et 2024. aastal on palku tõstnud valdav enamus tööandjaid ja suurem sissetulek jõudis kokku 76%ni töötajatest. Siiski on kasvutempo aeglasem mullusest, kui palgatõusu sai nautida 92% inimestest. Palgatõusu osaliseks saanud töötajate palk kerkis tänavu keskmiselt10,7%, mida on mullusest (13,8%) märgatavalt vähem. Samas on seda siiski enam, kui tööandjad mullu arvasid, et palka tõsta plaanis on. Ka järgmise 12 kuu jooksul plaanib 98% uuringus osalenud 482 tööandjast palkasid tõsta.

Kas olete vahel kogenud, et lubatud ja kavandatud asja elluviimine osutub arvatust palju keerulisemaks, võtab rohkem aega, ressursse, energiat jne? “Küllap jõuam! Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!” ütlevad inimesed, kes on optimistlikuma ellusuhtumisega. Realistlikuma maailmavaate esindajad protestivad kas vaikselt või avalikult, kuid neid ei pruugita alati kuulda võtta. Kui plaan tehtud, tundub pool eesmärgist juba saavutatud – mis see teostus siis ära ei ole.