Miks vajab avalik sektor palgauuringut?
27.06.2024
Mariel Kivi, Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna nõuniku
Miks on Eesti riik otsustanud alates 2011 tsentraalselt palgauuringuid tellida?
Detsentraliseeritud palgasüsteemi puhul väheneb riigi tsentraalne sekkumine asutuste personalijuhtimisse, mistõttu muutub olulisemaks keskse riigitööde klassifikaatori olemasolu ja kvaliteet ning palkade võrdlusandmete kättesaadavus.
Riigitööde klassifikaatori abil on võimalik saada ülevaade riigisektoris tehtavatest töödest ning palgakuludest. Kui teame ametikohtade arvu riigitööde klassifikaatori lõikes, on võimalik analüüsida erinevaid näitajaid:
- kuidas erinevad funktsioonid on inimressursiga kaetud;
- kuidas on jaotunud erialase kompetentsi või juhtimise tasemed erinevates funktsioonides;
- milline on ametikohtade arvuline suhe erinevate riigitööde ja tasemete vahel;
- kuidas tööde iseloom ajas muutub ning kas see vastab riigi arenguvajadustele;
- planeerida riigi palgal olevate töötajate koosseisu ja ettevalmistust pikemas perspektiivis, kooskõlas demograafiliste arengutega ning muude väljakutsetega.
Samuti võimaldab klassifikaator võrrelda erinevates asutustes sisult sarnase töö eest makstavat palka.
Kuidas tulemusi kasutatakse ja millist väärtust asutustele luuakse?
Asutused kasutavad tulemusi palgapoliitika rakendamisel ehk kui eesmärgiks on võetud maksta teenistujatele turu mediaanpalka, siis korrigeeritakse teenistujate palku vastavalt tulemustele (asutuse eelarvevõimaluste piires). Enamik asutusi võrdleb palgatasemeid avaliku teenistuse asutustega, kuid on ka teatud teenistusgruppe (tööperesid), kelle võrdlusgrupiks on erasektor. Samuti kasutatakse infot värbamisel palgataseme määramiseks.
Mis uuringu tulemustele tuginedes on muutunud või milliseid otsuseid on andmepõhiselt vastu võetud?
Tulemuste alusel teeb rahandusministeerium võrdlusi asutuste ja valitsemisalade kaupa, et viia infot valitsusele, kes teeb omakorda otsuseid palgafondi muutmiseks. Kuna metoodika on võrreldav erasektoriga, tuuakse välja ka võrdlus avaliku sektori ja erasektori palkade vahel, et olla konkurentsivõimeline heade spetsialistide hoidmisel ja värbamisel.
Kuidas on protsess üles ehitatud ja kuidas on jagatud rollid?
Rahandusministeerium korraldab igal aastal hanke palgauuringu läbiviimiseks, jagab asutustele infot palgauuringu toimumise kohta ning korraldab teenistusgruppide ühtlustamiskoosolekud, mille raames vaadatakse ametikohtade paigutused üle ja tehakse ettepanekud muudatusteks. Seejärel edastab ministeerium andmed koostööpartnerile analüüsimiseks. Viimane teeb analüüsid ja annab asutustele ligipääsu andmebaasile oma asutuse ametikohtade võrdlemiseks nii avaliku kui ka erasektori palgastatistikutega. Lisaks kogub ministeerium ettepanekuid teenistuskohtade klassifikaatori muudatusteks ning koostööpartner koostab uuendatud dokumendi.
Mille poolest erasektori ja avaliku teenistuse tööjõuturg erineb ja kas see mõjutab tasustamispraktikaid?
Töötajate liikumine avaliku ja erasektori vahel on soositud ja lihtne, seega tuleb palgatase hoida konkurentsivõimelisena. Samas on mitmeid töid, mida on erasektoriga keeruline võrrelda, nt politseinikud, päästjad, poliitikakujundajad, riiklik järelevalve jne. Kuna palgauuringu metoodika on erasektoriga sarnane, saab erinevaid töid läbi punktiväärtuse, hinnates luua võrdluse ka erasektoriga.
Kas ja milline on Eesti avaliku teenistuse kogemus tulemustasude kasutamisega?
Avaliku teenistuse seadus seab muutuvpalgale ehk tulemustasule piirangud: see ei tohi olla suurem kui 20% teenistuja aastasest põhipalgast. Seetõttu ei maksa riigiasutused väga suuri tulemustasusid. See aga tekitab kogupalga vaates erasektoriga suurema palgamahajäämuse.