Kaasaegsed tulemuste juhtimise strateegiad on Baltikumis üha enam kanda kinnitamas
24.04.2024
Irja Rae, Figure Baltic Advisory juhtivpartner
Kiiresti areneval ettevõtlusmaastikul pakub hiljutine uuring "Kaasaegsed tulemuslikkuse juhtimise praktikad 2023" õigel ajal võimalust mõtiskleda tulemuste juhtimise hetkeseisu ja tulevikusuundade ple Balti riikide organisatsioonides.
Uuringu viisid koostöös läbi prof dr Isabella Grabner Viini Ülikoolist, prof dr Aleksandra Klein Vlerick Business School’ist ja meie enda Figure Baltic Advisory nõustajad. See tugineb 90 erineva organisatsiooni vastustele, mis hõlmavad rohkem kui 11 tööstusharu Eestis, Lätis ja Leedus.
Üleilmsed võtmetrendid tulemuste juhtimises
Ülemaailmselt on toimunas üleminek dünaamilisemate ja kaasavamate tulemusjuhtimise strateegiate suunas. Traditsioonilised viisid teevad ruumi lähenemistele, mis tõstavad esile töötajast lähtuvat kasvu, pideva tagasiside ja töötajate võimestamise vajalikkust. See muutus peegeldab laiemat arusaama, et tulemuslikkuse juhtimise süsteemid peavad toetama mitte ainult organisatsiooni eesmärke, vaid ka töötajate isiklikku heaolu ja arengut.
Sissevaade Balti riikide organisatsioonidesse
Uuringust selgub, et Balti organisatsioonid on teelahkmel, minnes vana kooli tulemuslikkuse juhtimise tavadelt üle uue põlvkonna tulemuslikkuse juhtimise viisidele. Üle poolte küsitletud ettevõtetest toetub endiselt kindlatele jaotamismeetoditele, mis on end küll ajas tõestanud, kuid toovad sageli kaasa eelarvamusi ja võivad töötajaid demotiveerida. Siiski on märgatavalt suurenenud kalibreerimiskomisjonide ja alternatiivsete hindajate kasutamine, mis viitab kaasaegsemate hindamistavade järkjärgulisele omaksvõtmisele.
Töömaailma uus reaalsus
Pandeemia on vaieldamatult kiirendanud muutusi töökeskkonnas, rõhutades paindlikkuse, heaolu ja kaugtöö argiellu integreerimise tähtsust. Balti ettevõtted on püüavad kohaneda uue reaalsusega, enamik neist lubab kaugtööd ja paindlikud ollakse ka tööaja osas. 2024. aasta plaanidest on näha kavatsus võtta veelgi enam kasutusele andmepõhised tulemuslikkuse hindamise viisid, edendada sagedasemat tagasiside andmist ja ülevaatusi, kuigi radikaalsemad muutused, näiteks lühendatud töönädal, on endiselt vähe levinud.
Soolise ebavõrdsusega tegelemine
Uuring heidab valgust ka soolisele ebavõrdsusele töökeskkonnas, kus juhtkonna ja juhtivtöötajate ametikohtade osas on Balti riikides endiselt selgelt olemas klaaslagi. Kuigi siinsed organisatsioonid on rakendanud poliitikaid, et naiste võimestatust suurendada ja soolist võrdõiguslikkust toetada, on veel omajagu arenguruumi, eriti soolise palgalõhe kaotamise ja võrdsete võimaluste tagamise osas.
Soovitused Baltikumi ettevõtetele
Et hoida oma konkurentsivõimet ja vastata nii globaalsetele trendidele kui oma töötajate ootustele, peavad siinsed organisatsioonid kiiremini kaasaegsed tulemuslikkuse juhtimise tavad kasutusele võtma.
See tähendab:
- üleminekut traditsioonilistelt hindamismeetoditelt terviklikumate ja pidevamate tagasiside viiside suunas;
- paindlikkuse ja heaolu kui töökeskkonna põhikomponentide omaksvõtmist;
- aktiivset tööd klaaslae lõhkumiseks ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks organisatsiooni kõigil tasanditel.
Kokkuvõte
Uuring "Kaasaegsed tulemuslikkuse juhtimise tavad 2023" pakub vajalikku teavet Balti riikide organisatsioonide ees seisvate väljakutsete ja võimaluste kohta. Meie ettevõtete edu kaasaegsete tulemuslikkuse juhtimise süsteemide ülevõtmisel sõltub nende kohanemisvõimest ja oskusest luua kaasav ja võimestav töökeskkonda.
Lõpetuseks soovitan võtta eeskujuks Will Rogersi, Ameerika kauboi, näitleja ja humoristi sõnad. Tema vaimukad ütlused tabasid hästi 20. sajandi alguse Ameerika ühiskonna olemust. Muu hulgas on ta öelnud järgmist: "Tee edule on tähistatud paljude ahvatlevate parkimiskohtadega."
Rogers, kes elas aastatel 1879-1935, tuletab meile oma humoorika ütlusega meelde, et ehkki maailm on ja samas ka ei ole viimase 120 aasta jooksul muutunud, nõuab edu saavutamine alati seda, et seisaksime vastu kiusatusele vajuda enesega rahulollu. Ehk on just pidevas liikumises püsimine, kestva muutuse mõttelaadi omaksvõtmine võti, mis aitab Baltikumi organisatsioonidel tulemuste juhtimise osas oma täieliku potentsiaali realiseerida. Järgmine uuring viiakse läbi 2025. aastal.