Huumori väärtus töökohal: nali on hindamatu vara
28.03.2024
Anta Praņēviča, Figure Baltic Advisory vanemkonsultant
Kiirelt läheneb 1. aprill, mida paljudes riikides tähistatakse naljapäevana - päev, mil inimesed teevad üksteise arvel sõbralikku nalja, jagavad naljakaid juhtumeid tõe pähe või viskavad niisama nalja. Ent kas huumor sobib ka töökohale? Kas see aitab siduda meeskonda ja säilitada organisatsioonis positiivset õhkkonda või on naljadel hoopis suurem ja tõsisem mõju?
Oma meeskonnas oleme ammu aru saanud huumori tähtsusest. Oleme loonud digitaalse püsiva vestluse, kus jagame nalju ja lustlikke hetki nii tööelust kui mujalt. Pühadeperiood ja meie salajase jõuluvana üllatused muutuvad sageli praktilise huumori võistlusteks, kus püüame üksteist üle trumbata. Rääkimata "siseringi naljadest" ja meemidest, mis muudavad lõpuks isegi kõige raskemaid tööprobleeme kergeks. Kõik see aitab meeskonnal suurtest väljakutsetest ja rasketest töistest hetkedest üle saada. On selge, et töötamine kerguse ja huumoriga täidetud keskkonnas on nauditav, kuid selgub, et naljadel on töökohal palju suurem positiivne mõju, kui me esialgu arvasime. Siin on lühike kokkuvõte sellest, kuidas huumor näeb välja tasustamise uuringu vaates.
Põhipalk ja preemiad
Inimesi, kes kasutavad tööl huumorit, peetakse professionaalsemaks ja neile makstakse kõrgemat palka. Juhte, kes kasutavad oma meeskonnas huumorit, hinnatakse kõrgemalt. See tundub loogiline, sest naljaga koos edasu antud infot mõistetakse ja mäletatakse palju kergemini. Lisaks vähendab huumor pingeid ja võimaldab ka kõige ebameeldivamatele probleemidele rahulikumalt läheneda. Lõppkokkuvõttes on tõestatud, et inimesed, kes kasutavad tööl huumorit, saavad kõrgemaid tulemuslikkuse hinnanguid, millele järgnevad loogiliselt suuremad preemiad aasta lõpus.
Seega on huumor tasustamise seisukohast kolmekordselt kasulik - töötajad, kes kasutavad igapäevaselt huumorit, on paremini hinnatud, saavad kõrgemat palka ja teenivad suuremaid boonuseid!
Tervis ja heaolu
Inimesed, kes naeravad sagedamini, naudivad paremat füüsilist ja vaimset tervist. Seega võtavad töötajad huumoriga vürtisttaud töökeskkonnas vähem haiguspäevi ja vajavad harvemini haiguspuhkust. Isegi NASA tunnistas 2019. aastal, et pikkade kosmosemissioonide ajal on oluline, et vähemalt üks meeskonnaliige oleks hea huumorisoonega, et siduda meeskonda, siluda erimeelsusi ja muuta psühholoogiliselt raske reis kergemaks.
Töötajate kaasamine ja tulemuslikkus
Huumor tööl mitte ainult ei kergenda meeleolu, vaid suurendab ka tulemuslikkust. Organisatsioonides, kus on loodud positiivne ja huumoriga täidetud töökeskkond, on inimesed produktiivsemad ja loovamad, teevad otsuseid lihtsamini ja jagavad meelsasti oma ideid. Samuti kinnitavad töötajad aruandes "Mercer Global Talent Trends 2024", et lõbu tööl on neljas kõige olulisem tegur suurepäraste tulemuste saavutamisel. Muide, teisel kohal on ühtekuuluvustunne, mida saab tugevdada jagatud naeru kaudu. Ja kolmandal kohal paikneb on tunnustus tehtud töö eest, mida, nagu me juba arutasime, suurendab huumor.
Töötajate voolavus ja ühtekuuluvustunne
Töötajate voolavus väheneb huumoriga keskkonnas loomulikult, sest jagatud naeru kaudu tugevneb kuuluvustunne ja emotsionaalne lojaalsus tööandjale. Jennifer Aaker ja Naomi Bagdonas, raamatu "Humor, Seriously" autorid, selgitavad seda teaduslikult: kui me naerame, vabanevad meie ajus endorfiinid (mida toodetakse ka intensiivse treeningu ajal), dopamiin (hormoon, mis vabaneb seksi ajal ja vastutab emotsionaalsete sidemete eest) ning väheneb stressihormooni kortisooli kogus. Tsiteerides autoreid: "Sisuliselt on naer meie aju jaoks nagu treening, mediteerimine ja seks ühekorraga."
Must huumor
Omast kogemusest rääkides tuleb aga huumorit töökohal kasutada ettevaatlikult nagu iga "ravimit". Hiljuti arutasin ühe juhiga tiimikultuuri ja stressi vähendamise väljakutseid. Meeskond oli peamiselt rahulolematu tasustamismudeliga ja ükskõik, millist lahendust juht ka ei pakkus, sai ta vastuseks ainult kriitikat ja kaebusi. Viimase paari aasta jooksul oli tiim kogenud palju muutusi ja stress oli jõudnud tasemele, mis vähendas tootlikkust ja muutis tööõhkkonna ebamugavaks. "Te peate sisse tooma rohkem huumorit ja nalja," soovitasin ma juhile. "Tead, naer vähendab pingeid, nagu ka kaklemine, seks või naer. Kahe esimese võimaluse kasutamine võib Sind kohtusse viia, nii et naljad on ainus võimalus, mis jääb." Tema vastus ei valmistanud ka pettumust: "Minu huumorimeele juures kaebavad nad mind ikkagi lõpuks kohtusse..."
Huumor, kui seda kasutatakse mõõdukalt ja kedagi solvamata, võib kaasa tuua mitmeid olulisi eeliseid. Kahtlemata vähendab see pingeid, soodustab ühtekuuluvustunnet ja parandab tulemuslikkust. Samas, kui on kahtlusi, kas teie huumorimeel sobib, võite alati alustada tiimiga koos ühtekuuluvust loovate lustlike tegevustega, näiteks teha koos improvisatsiooniteatrit.