Figure Baltic Advisory võrdse palga maksja peaauhinna võitjad on CGI Eesti AS ning Eesti Liinirongid AS
25.09.2024
Viie nominendi hulka jõudsid väiksemate tööandjate seas veel Siseministeerium, Riigikontroll, Primend OÜ ja DHL Express Estonia AS, suuremate organisatsioonide seas aga Tallinna Linnatransport AS, Politsei- ja Piirivalveamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ning Kliimaministeerium.
Figure Baltic Advisory poolt 30. korda läbi viidud Eesti palgauuringu kohaselt erineb meeste ja naiste kuine mediaanpalk uuringus osalenud pea 500 organisatsioonis tänavu 6% võrra, aastapalk aga 7% võrra. „Sooline palgalõhe tervikuna püsis meie uuringus aastaid 8-10% vahel. Nüüd on see aga juba teist aastat järjest 6-7% vahel. Mingi väike nihe on toimunud, mis on ka loomulik: aastast aastasse kasvab nende organisatsioonide hulk, kes soolist palgalõhet tõsiselt võtavad ja süsteemselt selle vähendamisega tegelevad,“ rääkis Figure Baltic Advisory juhtivanalüütik Ilmar Põhjala. Edetabelis lähevad arvesse meeste-naiste palgatase samaväärsete tööde korral, meeste-naiste üldine tasakaal organisatsioonis ja tasakaal juhtivatel ametikohtadel. Analüüsi eesmärk on näidata erinevast soost inimeste võimalusi organisatsioonis laiemalt, mitte vaid võrrelda nende palgatasemeid.
„Eesti paistab soolise palgalõhe numbri poolest negatiivselt silma, sest meil on vertikaalne sooline segregatsioon. Lihtsustatult öeldes: naised on töölised ja spetsialistid, mehed aga juhid. Ma julgen väita, et meie uuringus osalevad organisatsioonid maksvad sama tööd tegevatele naistele ja meestele võrdselt. Probleemi lahendamiseks on vaja jagu saada vertikaalsest ja horisontaalsest segregatsioonist ning see on palgast palju mitmetahulisem probleem,“ kommenteeris Põhjala.
CGI Eesti AS personalijuhi Ursula Altmetsa hinnangul on võrdse palgamaksja tiitel väga rõõmustav uudis ja tunnustus. IT-sektorile mõeldes on sooline palgavõrdsus tema hinnangul oluline, et seni peamiselt mehelikku sektorisse rohkem naisi meelitada. „Ühelt poolt on palgavõrdsus meie jaoks loomulik - CGI ettevõttekultuurile on omane erinevustega arvestamine ja võrdne kohtlemine. Meil on erinevas eas, eri soost, rahvusest ning osalise töövõimega inimesi, aga mis tahes diskrimineerimine on alati olnud lubamatu,“ sõnas Altmets. „Teiselt poolt teeme igal aastal põhjaliku palgaülevaatuse, mille tulemusena korrigeerime ka töötasusid. Ülevaatuse osa on palgalõhe analüüs. Usun, et kultuur ja läbimõeldud palkade ülevaatus on meie puhul aidanud soolist palgalõhet vältida ja vähendada. Pingutame soolise tasakaalu nimel edasi, et juhtivates ja ekspertrollides oleksid võrdselt esindatud mõlemad sood.“
Ka teine võitja, Eesti Liinirongid AS, peab tunnustust väärtuslikuks. Ettevõtte personalijuht Kristi Relvik sõnas, et vastutustundlikkus palgamaksjana on Eesti Liinirongidele oluline. „Lähtume palga maksmisel loodavast väärtusest ja tehtavast tööst. Töötaja sugu ei saa ega tohigi selle juures mingit rolli mängida,“ ütles ta.
Palgauuringust selgus, et 59% osalenud organisatsioonidest on ise kindlad, et neil sama tööd tegevate meeste ja naiste vahel palgavahet pole. „Tegelikult on palgalõhe suurem just organisatsioonides, kes on veendunud, et neil seda pole. Et tegelikku olukorda mõista, peaks organisatsioon palgastatistikat analüüsima ja siis tegema otsused edaspidiseks,“ rõhutas Põhjala.
Figure pakub uuendusena palgavõrdsuse tööriista, mis aitab tööandjatel soolise palgalõhe osas selgust saada. „Alates 2026 on tööandjatel vastavalt Euroopa Liidu direktiivile kohustus soolist palgalõhet jälgida, andmed avalikustada ning astuda selgeid samme, et palgalõhet vähendada,“ selgitas Põhjala. „Soolise palgalõhe olukorrast peavad organisatsioonid hakkama aru andma ka riigile. Kui palgalõhe näitaja ületab 5%, peab tööandja selle põhjuseid selgitama olenemata sellest, kumma soo palk teisest suurem on,“ rääkis Põhjala.