Tasustamise planeerimine ja maksusüsteemide eripärad Baltikumis
12.02.2025
Kolm riiki, kolm maksusüsteemi
- Eestis on 2 000-eurose netopalga juures brutopalk 2 593 eurot ja tööandja kulu 3 470 eurot. Eesti süsteem on lihtne: brutopalk ei sisalda sotsiaalmaksu, mis lisandub sellele eraldi ja selle tasub tööandja.
- Lätis on samasuguse netopalga puhul brutopalk 2 842 eurot ja tööandja kulu 3 513 eurot. Ka siin jääb tööandja poolt tasutav sotsiaalmaks töötaja brutopalgast väljapoole.
- Leedus aga tähendab 2 000-eurone netopalk 3 306 euro suurust brutopalka, kuna sisaldab sotsiaalmaksu, mida ei tasu tööandja, vaid töötaja. Tööandja kogukulu 3 364 eurot.
Leedu süsteem, kus sotsiaalmaks lisandub töötaja brutopalgale, muudab Leedu brutopalga näiliselt suuremaks. Samas jääb tööandja kogukulu madalamaks kui naabritel.
Mida palgakulude planeerimisel arvestada?
- Kogukulu on otsustav: Palkasid planeerides on oluline keskenduda tööandja kogukulule, mitte üksnes brutopalga numbrile. See on eriti oluline rahvusvaheliste ettevõtete jaoks, kes võrdlevad erinevate riikide tööjõukulusid.
- Maksustruktuuri mõju töötaja motivatsioonile: Kuigi Leedu brutopalk paistab suur, on töötaja käsutuses olev summa väiksem. Palganõudmised võivad seetõttu olla kõrgemad, sest töötajad lähtuvad palgasoovist rääkides enamasti netosissetulekust.
- Riikidevahelised palgavõrdlused: Baltikumis konkureerivad ettevõtted sageli samade spetsialistide pärast. Siinjuures peab teadlikult võrdlema samaväärseid töökohti ning kohandama tasusüsteeme vastavalt turu ja maksusüsteemi eripäradele.
Põhjamaade eeskujust õppides
Nagu Põhjamaades, võiksid ka Baltimaad suuremat rõhku panna läbipaistvusele palgasüsteemides ja kulustruktuurides. Paljud organisatsioonid on ka juba palgapoliitikate sõnastamiseni jõudnud. Tasustamise selgus, mis on ühtlasi kooskõlas peagi jõustuva Euroopa Liidu palga läbipaistvuse direktiiviga, tõstab tööjõu mobiilsust ja vähendab palgalõhet riikide vahel. Samas nõuab see tööandjatelt rohkem andmete kogumist ja analüüsi, et õiglane tasustamine muutuks normiks.
Tasustamisküsimustes ei saa toetuda pelgalt bruto- ja netosummadele, vaid oluline on mõista riigi maksusüsteemi, tööandja kogukulu ja töötajate ootusi. Nii loome aluse õiglasele ja konkurentsivõimelisele tasusüsteemile, mis toetab nii organisatsioonide kui ka riikide majanduslikku jätkusuutlikkust.
Koostöö, selgus ja teadlikkus on võtmed tasakaalu leidmiseks Baltimaade tööjõuturul.