Palgast laste silme läbi

01.04.2025

Kristina Udras, Konsultant

Tavaliselt räägivad palgast personalijuhid ja konsultandid, aga me otsustasime küsida hoopis neilt, kellel veel pole ei CV-d ega LinkedIni kontot – lastelt. Uurisime, mida arvavad Eesti ja Läti lapsed vanuses 3 kuni 12 palgast, õiglasest tasust ja sellest, mille eest lisaks tööle võiks veel palka maksta. Tulemus on ühtaegu naljakas, sügav ja jahmatavalt aus.

Mis on palk? Ja kust see tuleb?

Enamik lapsi sidus palga loogiliselt tööga – vähemalt mingi tööga. „Palk tuleb töökohast,“ ütles üks. „See tuleb pangast,“ arvas teine. Üks 3-aastane tüdruk seletas asja lihtsalt: „Palk on kaardi peal, kui poes piiks teed.“

5-aastane Oskars aga analüüsis asja suisa sügavuti: „Palk on see, mida inimesed töö eest saavad. Aga kust see tuleb, ei tea: see on ju telefoniraha, mitte kuldmündid – kuldmüntide valmistamist ma oskaks seletada, aga seda internetiraha mitte.“

Mõni arvas, et palk tuleb „klaasmajast“, teine oli kindel, et „president annab“, kolmas oli praktilisem: „Palk tuleb pangakontolt, kuhu põhiraha koguneb.“

Kui palju endale palka maksaksid?

Siin läks vahemik muljetavaldavalt suureks – 2,5 eurost päevas kuni lõpmatuseni :D Paljud lapsed pakkusid aga täitsa realistlikke summasid mõne tuhande euro kanti. 6-aastane Tanel arvas, et aus oleks maksta endale 10 000 miljardit, sest see on nii suur summa. 5-aastane Viesturs alustas 40 eurost, aga päevatasu kohta leidis: „Ou, ei, päevas maksaks 10. Ma lihtsalt mõtlesin nii.“

7-aastane Helen hindas palga suurust läbi unistuste: „Nii palju, et saaks kleite ja meiki osta.“ Teine 9-aastane neiu maksaks endale 1000 eurot – sest just nii palju maksab kass, kes sobib allergikutele. 10-aastane David ütles siiralt: „1 miljon eurot, et saaks oma perele kodu osta ja ema ei peaks enam tööl käima.“

8-aastane Ieva arvas, et kuna ta lihtsalt käib koolis ja ei tee eriti midagi muud, siis piisab 2,5 eurost päevas. 10-aastane Janis aga teadis, et 4000 eurot on täpselt paras: „Siis ma saan kõik, mida vaja. Ma ei taha liiga palju. 4000 on ideaalne palk.“

Mis on õiglane palk?

Siin läks asi päris tõsiseks. Enamik lapsi uskus, et õiglus tähendab tasu töö pingutuse ja raskuse järgi. „Kui sa oled hea tööline, peaksid saama rohkem,“ ütles 12-aastane tüdruk. 8-aastane Emili tõi näite: „Kui keegi kirjutab ainult paar lehte ja teine terve raamatu, siis palk peab ju erinev olema!“

11-aastane Mart analüüsis asja täiskasvanule kohaselt: „Arstid peaksid saama rohkem kui pereõed. Ja kui keegi on puhkusel, aga keegi teine teeb tema töö ära, siis peab see teine saama selle palga.“ 12-aastane Ivars tõi välja efektiivsuse: „Kui kaks inimest teevad sama tööd, aga üks teeb paremini, siis tema peaks rohkem saama.“

Samas leidus ka võrdsuse fänne. 8-aastane Markus uskus, et kõik peaksid võrdset palka saama: „Siis on maailm ausam.“

Mille eest võiks veel raha saada?

Nüüd läks fantaasia valla! Lapsed arvasid, et tasu väärib:

• Koolis käimine (koguni 4 vastajat!)
• Heateod – 5 kuni 7 eurot „väga hea teo“ eest
• Putukate müük
• Ilus olemine
• Sotsiaalmeedia postitused, eriti Ukraina toetuseks
• Teiste töö tegemine 
• Spaas käimine (3-aastane Maria)
• Suupilli mängimine tänaval (tähelepanek elust – vaesed inimesed teevad nii, et raha saada)
• Kuulsus iseenesest – „Kui sa oled kuulus, saad raha. See ongi töö,“ sõnas 6-aastane Grete

10-aastane Edgars pakkus välja isegi tööandja kasumimudeli: „Ettevõte müüb midagi ja maksab töötajatele vähem, kui teenib, muidu läheks pankrotti.“ Palju õnne, meil on noor ärikonsultant kasvamas.

Mis me sellest kõigest järeldame?

Kui lapsed saaksid tööturgu juhtida, oleks meil:

• rohkem võrdsust ja õiglust,
• palgapäev iga päev (mõni saaks palka lausa 2002 eurot päevas),
• ja tõenäoliselt ka rohkem kasse, kleite, spaapuhkusi ja putukatel põhinevaid ärimudeleid.

Tõsisemal toonil rääkides: laste mõtteavaldused palgast ja töö väärtusest peegeldavad meie ühiskonna väärtusi üllatavalt ehedalt ja ausamalt, kui täiskasvanud vahel ise seda mõtestavad. Lapsed taipavad, et palka ei saada lihtsalt niisama, isegi kui nad ei tea, kust palgaraha tuleb -olgu siis klaasmajast või presidendi lauasahtlist. Omal moel saavad nad ka aru, et õiglus ei tähenda alati võrdsust, vaid seda, et inimene saab oma pingutuse ja panuse eest väärilist tasu.

Kui tahad mõista palgamaailma natuke teistmoodi – või lihtsalt veidike muheleda, tasub vahel maailma läbi laste silmade vaadata.