Naabrinaise palganumber ei ripu peagi külapoe seinal – mida tähendab palkade läbipaistvuse direktiiv tegelikult?
04.03.2025
Ilmar Põhjala, Figure Baltic Advisory partner ja juhtivanalüütik
Kui keegi kuskil unistab või hirmutab teisi jutuga ühest suurest Exceli tabelist, kus kõikide kolleegide palganumbrid ilusti avalikuks ülevaatamiseks ritta pandud on, siis seda ei juhtu ja seda soovi pole direktiivi väljatöötajatel ühelgi hetkel ka olnud.
Direktiivi eesmärk pole tekitada ülesäärmiselt detailset andmejagamist ega kellelegi piinlikkust valmistada. Sellega tahetakse saavutada järgmist: muuta tasustamisspõhimõtted selgeks ja arusaadavaks, et suurendada palgalõhe märkamist ja seeläbi parandada võrdsust.
Mida tööandjalt siis oodatakse? Seda, et ta oma töötajatele kommunikeeriks, millised on palgasüsteemi alused ja võimalikud palgavahemikud. See on muide miski, mida paljud tööandjad täna juba niigi teevad.
Mida direktiiv ei ole?
See ei ole võistlus „Kes teenib rohkem?“ formaadis. Direktiiv ei nõua, et kõigi töötajate individuaalsed palgad riputataks kodulehele. Kui kardad, et pead varsti naabri Mari palganumbrit nägema, siis võid rahulikult hingata, seda ei juhtu.
Ei, suur ja detailne kõigi palkasid hõlmav Exceli tabel ei saa olema kohustuslik. Kahjuks või õnneks ei pea organisatsioonid avalikult jagama kellegi detailseid palgaandmeid.
Direktiiv ei too kaasa ka seda, et kõik peavad saama ühesugust palka. See tähendab lihtsalt, et paigas peab olema selge süsteem, mille alusel iga inimese palk kujuneb ja kuidas igaühe tööpanust hinnatakse ning tasustatakse: seda sõltumata soost, vanusest ja muudest mitte olulistest teguritest.
Mida direktiiv on?
Avatud palgapõhimõtted. Tõsiasi, et organisatsioonid peavad oma töötajatele lahti selgitama, kuidas ja mille alusel nende palgad kujunevad.
Tasustamise võrdlus. Kui sa oled töötaja ja tahad teada, milline on sinu palk võrdluses samaväärse töö tegijate keskmisega, siis on sul õigus seda küsida. Ja tööandjal on kohustus vastata.
Aruandlus suuremates organisatsioonides. Kui organisatsioonis töötab üle 250 inimese (150+ töötajaga organisatsioonid aastast 2027 ja 100+ töötajaga organisatsioonid aastast 2031), peab see regulaarselt hindama, kas esineb soolist palgalõhet. Kui erinevus eri soost inimeste palkade vahel ulatub viie protsendini või on suuremgi ja seda ei saa objektiivselt selgitada, tuleb olukorda parandama hakata.
Palkade läbipaistvuse direktiiv ei ole hirmujutt palkade avalikustamisest, vaid hoopis samm võrdsuse ja teadlikkuse suunas. Selle eesmärk pole külvata paanikat ega kasvatada tööandjate halduskoormust, vaid võimaldada avatud ja ausat arutelu tasustamise teemadel.
Niisiis, 2026. aasta on kohe-kohe ukse ees – kas teie organisatsioon on valmis?
Arvamuslugu ilmus 04. veebruaril 2025 Eesti Päevalehes
Ilmar Põhjala: naabrinaise palganumber ei ripu peagi külapoe seinal – mida tähendab palkade läbipaistvuse direktiiv tegelikult?