24.09.2024
„Pandeemia ja geopoliitiliste pingete kõrval peame tulema toime kliimamuutusega. Samal ajal seisame silmitsi suurte töömaailma muutvate trendidega – pandeemiast sündinud töötamise viiside muutuse ning meeletu kiire tehisintellekti arenguga. Samal ajal inimkond vananeb ja töötajaskond kahaneb. Jaapanis on juba täna 10% elanikest üle 80 aasta vanad ja samas suunas liiguvad paljud suured majandused,“ rääkis Anderson. „Töötajate puudus ei kao seega kuhugi. Samal ajal on aeglustunud produktiivsuse kasv, ehkki inimesed on enam hõivatud kui iial enam ja ajapuudus on pidev.“
Elame inimeste ajastul
Kõike seda arvestades seisame silmitsi polükriisiga, millega toime tulekuks peame parimal võimalikul viisil koos tööle panema inimmõistuse ja tehisaru. „Meie suurim väljakutse on inimkonna pikaajaline jätkusuutlikkus. Oleme lõplikult väljunud industriaalajastust, aga küsimus on, kuhu oleme sisenenud – kas digiajastustesse või inimeste aega? Mina usun, et oleme inimeste ajastus. Tööandjad ei saa enam kohelda inimesi töötajatena, pigem peaks neid vaatama panustajatena. Põhiküsimus on, kuidas luua oma inimestele maksimaalselt toetav keskkond, et nad saavutaksid parimaid tulemusi,“ rääkis Anderson. „Esimene ja kõige olulisem aspekt on inimeste jaoks töö tähendus, miski, mille üle uhke olla. Teine oluline asi on kuuluvustunne, mille tähtsus kasvab kiiresti muutuvas keskkonnas aina enam. Kolmandaks on iga inimese jaoks oluline tunda, et tema tööd väärtustatakse. Olulisemaks on muutunud see, et tööandjad pakuksid nii individuaalseid hüvesid kui ka töötasu, mis on seotud inimese isiklike töösaavutustega.“
Tööalase edu suurimaks takistuseks on stress. „Pandeemia oli meeletu stressor ja tegelikult on see endiselt meie süsteemis, me ei ole seda lõpuni lahti mõtestanud. Toimetame aina kiiremini ja kiiremini ja oleme üha hõivatumad, aga me ei tööta sellepärast paremini. Lisaks on pea poolele töötajatest probleemiks rahalised pinged, kurnatust ja suurt töökoormust toob uuringutes välja ca 40% inimestest,“ rääkis Anderson.“ Kahjuks kahaneb ka inimeste usaldus oma tööandjate vastu. Ühest küljest usaldame tööandjaid rohkem kui teisi institutsioone, näiteks poliitikuid, meediat või kirikut, samas see usaldus sulab. Pandeemia ajal leidis näiteks 80% töötajatest, et tööandja käitub töötajatele sobivaimal viisil, nüüdseks arvab nii 69%. Selle näitaja edasise kahanemise peame ära hoidma. Tööl tunneb end vaimselt turvaliselt 42%, vaid 35% leiab, et saab alati oma arvamuse välja öelda ja 59% arvab, et tunneb end kodukontoris turvalisemalt.“
Tehisintellekt on võimendatud intellekt
„Tehisaru toob kaasa töö skaleerimise võimaluse tasemetel, mis seni võimalikud polnud. Juba täna teeb tehisaru meeletult palju kiiremaks programmeerijate töö, kellest 56% sai tehisintellekti abil ülesandega kiiremini hakkama, sama kehtib erinevate kirjatööde kohta, kus õnnestus kiirendada 37% inimeste tööd,“ rääkis Anderson. Töötajad, keda toetab tehisintellekt, säästavad aastas hinnanguliselt 36 tööpäeva, see loob palju võimalusi nii töötajate endi kui tööandjate jaoks. Samal ajal usub ainult 13% tööandjatest, et töötajad on valmis tehnoloogia arenguga seotud muutustega kohanema. „Ilmne tõsiasi on, et enamiku inimeste tööd tehisintellekt muudab, hinnanguliselt jõuab see 80% töödeni. Näeme, et selle toel kasvab keeruka, ekspertsust vajava töö osakaal, millega tehisaru ka toime tulla aitab. Samas kaovad korduvad ja aeganõudvad ülesanded, mille tehisintellekt üle võtab. See aitab luua väärtust, töötada targemalt ja lõpuks töötada vähem. Mida kiiremini kohaneme, seda kiiremini suudame vabastada aega. Tööandjad vajavad plaani, et töö ümber kujundada, leida enda jaoks sobivaimad viisid, kuidas ühendada inimmõistus ja masin. Inimesed jällegi vajavad tööandjate tuge selle muutusega kohanemisel, neid tuleb julgustada, tutvustada erinevaid edulugusid, kasvatada teadmisi. Efektiivsuse kasvust võidavad kokkuvõttes nii töötajad kui tööandjad,“ lisas Anderson.
Oskuste seas on tõusuteel loovmõtlemise, analüütilise mõtlemise, tehnoloogilise kirjaoskuse, elukestva õppe valmisoleku ning paindlikkuse ja vastupidavuse roll tööelus. Inimesed ja tööandjad peavad olema valmis selleks, et lähiaastatel tuleb omandada uusi oskusi. „Tööandjad peavad aru saama, kuidas muudab tehisaru just meie organisatsiooni töötajate rolle, milliseid oskusi peame arendama. Selle muutusega toimetulekuks on vaja planeerida ja enim võidavad muidugi need, kes kiiremini kohaneda suudavad,“ sõnas Anderson.
Kai Anderson on rahvusvahelise juhtimis- ja personailnõustamisettevõtte Mercer muutuste valdkonna juht. Oma karjääri jooksul on Kaid korduvalt tunnustatud kui üht Saksamaa juhtivatest personali- ja töövaldkonna asjatundjatest. Anderson on raamatute „The agile company: How organizations reinvent themselves“ ja „ Digital human: People at the heart of digitalization“ autor. Samuti on ta üks raamatute „Work different: 10 Truths for Winning in the People Age“ ja „The Human-Centric Enterprise“ koostajatest.