Figure uuring: Finantssektoris laiapõhjalisem palgakasv, keskmine palgatõus 7%
10.09.2025
Figure uuring: Finantssektoris laiapõhjalisem palgakasv, keskmine palgatõus 7%
Figure Baltic Advisory finantssektori palgauuring näitab, et 2025. aastal on sektori töötajate palgad kasvanud aeglasemas tempos. Organisatsioone, kes palku tõstsid, oli veidi vähem kui eelnenud aastatel, kuid muutused puudutasid senisest suuremat osa nende töötajatest. Kui veel aasta tagasi jõudis palgatõus 63% töötajateni, siis tänavu kasvas sissetulek 88% palka tõstnud organisatsioonides töötavatel inimestel. Sektori mediaaanpalk kasvas aastaga 7%, 3348 euroni. Uuringus osales 56 finantssektori ettevõtet ning koguti ligi 12 400 töötaja palgaandmed, mis katab 89% sektoris hõivatutest.
“Varasematel aastatel iseloomustas finantssektorit pigem konservatiivne suhtumine – vähem ettevõtteid tõstis palkasid ning töötajate osakaal, keda muutused puudutasid, oli keskmisest väiksem. 2025. aastal on aga toimunud nihe. Nüüd jõudis palgatõus valdava enamuse töötajateni ning sektor on selles mõttes teistele valdkondadele järele jõudnud,“ sõnas Figure Baltic Advisory juhtivpartner Irja Rae. „On tähelepanuväärne, et kui mullu tuli palgatõus eelkõige tulemustasude kasvust, siis tänavu suurenes palk peamiselt põhipalga tõusu arvelt. See tähendab töötajatele suuremat kindlustunnet ja stabiilsust,“ lisas ta.
Palku tõstis 41% organisatsioonidest, pakutavate lisahüvede väärtus kasvab
Palgad kasvasid 41% uuringus osalenud organisatsioonidest, mida on mullusest pisut vähem. Sarnaselt varasemate aastatega tabas sektor ka seekord oma ennustustes palgatõusu taset – oodati 6%-list kasvu, tegelikuks tulemuseks kujunes 7%.
Palgatõusu näevad nii lähema kui järgmise kahe aasta jooksul ette kõik uuringus osalenud organisatsioonid ning keskmiselt oodatakse aastast palgatõusu 5%. 19% tööandjatest vähendas viimase aasta jooksul töötajate arvu, kuid 75% osalenud organisatsioonides see kasvas. 68% osalenutest plaanib töötajaid värvata ka tänavu. Keerukas majandusolukord on suurendanud ettevaatlikkust töökoha vahetamise osas: vabatahtlik voolavus on viimase üheksa aasta madalaimal tasemel, 8% (mullu 10%), ja koguvoolavus 12% (mullu 17%).
“Finantssektor on alati olnud stabiilsust pakkuv tööandja ja seda töötajad hindavad,” sõnas Rae.“Nii ka praegusel keerukal ajal, kus oodatakse mõõdukat, aga jätkuvat palgakasvu ning ettevõtted pigem suurendavad kui kahandavad töötajaskonda.”
Alustajate palgad on jäänud võrreldes mullusega praktiliselt samaks vahemikus 1500-1800 eurot. 300 euro võrra on kasvanud tööandja poolt pakutavate hüvede väärtus – keskmiselt ulatus soodustuste summa töötaja kohta 1538 euroni aastas. Kõige levinumad soodustused on jätkuvalt kaugtöö võimalus, paindlik tööaeg, meelelahutusüritused ja finantssektori eripärana osaline töökoormus, mida võimaldab vähemalt osale töötajatest 97% uuringus osalenud organisatsioonidest. Kasvanud on ka vaimse tervise toetajate hulk ja keskmisest sagedamini võimaldatakse töötajatele lisapuhkust. ¾ osalenud organisatsioonidest pakub ka staažist sõltuvat lisapuhkust, mis on samuti finantssektorile omane lisahüve.
Keskkonnast tulenevad probleemid olulisemad organisatsiooni sisestest
Finantssektor on olnud aastaid suunanäitajaks palgamuutuste süsteemsuse osas. 91% uuringus osalenud ettevõtetest kehtib palgaülevaatuse kord, 88% puhul leiavad kõigil töötajatel igal aastal aset palgavestlused ning 75% küsib regulaarselt töötajatelt rahulolu kohta oma töötasuga. Põhipalka muudetakse töötajatel enamasti kevadise palgaanalüüsi järel.
Endiselt nähakse peamise väljakutsena sobiva kvalifikatsiooniga inimeste puudumist tööjõuturul (72%) ning üldisemalt töötajate nappust (53%). Oma organisatsiooni töötajate nappust näeb väljakutsena siiski vaid 25% ning sobiva kvalifikatsiooniga inimeste puudumist oma organisatsioonis toob välja 12%. Inflatsioon teeb endiselt muret 63% vastanute jaoks. Maksusüsteemi muutusi peab väljakutseks 44%, sama palju märgib probleemina meedia mõju, mis kujundab töötajates ebarealistlikke palgaootusi. 59% organisatsioonidest nendib, et muret teeb töötajate suur töökoormus, tööjõu tootlikkuse tõstmist näeb väljakutsena 41% ning juhtimissüsteemide ja protsesside ajakohastamist vaid 31%. Töötajate muutunud ootused on probleemiks 28% ning juhtide valmisolek muutunud ootustega toime tulla 31% hinnangul. „Kokkuvõttes võib öelda, et eelkõige toovad organisatsioonid probleemidena välja keskkonnast tingitud tegureid sõltumata sellest, kas need ettevõtte jaoks tegelikke probleeme tähendavad, näiteks tööjõupuudus. Organisatsioonist endast tulenevad teemad on vastajate hinnangul maandatud või ei ole neid veel teadvustatud - näiteks uue põlvkonna töötajate ootused organisatsioonile, juhtimisele ja tööle üldisemalt,“ kommenteeris Figure Baltic Advisory vanemkonsultant Aet Purk.