Figure Baltic Advisory: keskmine palk kasvas 6,3%, ent neljandik inimestest ei teeni elamisväärset palka
13.10.2025
Figure Baltic Advisory: keskmine palk kasvas 6,3%, ent neljandik inimestest ei teeni elamisväärset palka
Figure Baltic Advisory tänavuse palgauuringu andmetel suurenes kuine põhipalk võrreldes mullusega keskmiselt 6,3% ja aastane kogupalk 7,1%. Palkasid tõsteti 76% töötajatest, mis on samas suurusjärgus 2024 aastaga. Uuringus osales 500 tööandjat enam kui 95 000 töötajaga, sealhulgas 33% kõigist Eesti tööandjatest, kus töötab enam kui 50 inimest.
Figure Baltic Advisory juhtivpartneri Irja Rae sõnul on 2025. aasta märksõnaks rahulik olukord tööturul. “Juba eelmisel aastal jõudis palgatõus umbes ¾ sarnast tööd tegevate töötajateni, samas suurusjärgus toimetame ka tänavu. Palgatõusu protsent on pärast ülisuure kasvu aastaid taltunud harjumuspärasele, tööandjatele jõukohasemale 6-7% tasemele,” kommenteeris Rae. Palkade muutmise tähtsamad põhjused on individuaalsed tulemused ja tööülesannete muutumine, aga ka organisatsiooni tulemused. Tähelepanuväärne on, et võtmetalentide asemel on olulisemaks muutunud võtmepositsiooni palgatase. “Üle oma varju enam ei hüpata, sest tööjõuturg on rahunenud. Selle tulemusena dikteerib äriline reaalsus varasemast selgemalt, kas ja kui palju palkasid kergitada saab,” sõnas Rae. Sama kehtib ka tulemustasude puhul, kus kogu organisatsiooni tulem on oluliseks otsustamise kriteeriumiks.
Palgamuutus on tuntav kõigis sektorites, kuid selle suurus erineb. Teeninduses ja energeetikas kasvasid palgad keskmisest tempokamalt, ületades 7%. Kõrgeima töötasuga sektorites – finansteenustes ja IKTs – jäi palgatõus 6-7% vahele. Kõige väiksem, 3,2%, oli palgakasv avalikus sektoris ja palgatõusu osaliseks sai vaid 44% avaliku sektori asutuste töötajatest.
Mediaanpalga tase kasvas kõikides töötajate gruppides 6-8%, mis tähendab, et ka madalama palgatasemega ametikohtadel on konkurents suur ja töötajate leidmine järjest keerulisem. “Tööturg eeldab, et madalama sissetulekuga ametikohtadel pakutaks konkurentsivõimelist tasu, sest kandidaatide valik on väike,” nentis Rae. “Tööandjad, kes loodavad värvata minimaalse palgakuluga, peavad sageli leppima tühjade ametikohtade või suure voolavusega.”
Elamisväärset palka ei teeni 30% Harjumaa elanikest ja neljandik ülejäänud eestimaalastest
Mõtlemapanev on olukord elamisväärse palgaga. See mõiste tähistab inimväärseid põhivajadusi rahuldavat sissetulekut. Sellised vajadused on näiteks peavari, toit, transport, tervishoid, haridus, aga ka muud eluks vajalikud asjad - olgu tegu spordiklubi kuumaksu, kinopileti või raamatuga. Tänavuse uuringu andmetel ei teeni 30% Harjumaa ja 25% ülejäänud Eesti elanikke piisavalt, et inimlikult ära elada. “Kiire inflatsiooni tingimustes on elamisväärne palk võrreldes mullusega kasvanud ja seda peamiselt toiduhindade tõusu tõttu,” rääkis Figure Baltic Advisory juhtivanalüütik Ilmar Põhjala. Harjumaal ja Tallinnas on elamisväärne brutopalk üksikisiku kohta 1983 eurot ja mujal Eestis 1536 eurot. Neljaliikmelise pere elamisväärne brutosissetulek ületab Tallinnas ja Harjumaal 5100 ja mujal Eestis 4600 euro piiri. Kui mujal Eestis on inimesi, kes ei teeni elamisväärset palka, mullusega sama palju, siis Harjumaal on nende hulk kasvanud 27%lt 30%ni.
Palgalõhe püsib jonnakalt
Uuringus osalenud organisatsioonides erines sarnast tööd tegevate meeste ja naiste kuine mediaanpalk keskmiselt 6%. Kuigi enam kui pool organisatsioonidest usub, et neil palgalõhet ei ole, viitavad andmed sageli vastupidisele. “Madalama palgatasemega ametites, näiteks jaekaubanduses ja teeninduses, on naisi palju rohkem ja kõige enam teenivatel ametikohtadel, näiteks IT-sektoris, domineerivad mehed. See on aga ainult üks osa sellest, miks me endiselt palgalõhega tegelema peame. Meie uuring võrdleb omavahel samaväärset tööd tegevaid inimesi ja ka siin on palgalõhe püsiv, ehkki väiksem,” lisas Põhjala. Oluline on tähele panna, et ka aasta kogupalkade vaates on sugudevaheline erinevus 6%. “See tähendab, et palgavahet ei tekita tulemustasud, mehed ja naised teenivad samaväärseid tulemustasusid, juurpõhjus on põhipalkades,” nentis Põhjala.
Rohkem selgeid palgasüsteeme
On kasvanud valmisolek võtta kasutusele läbipaistvad ja selged põhimõtteid palga määramiseks. “Üha rohkem tööandjaid loob tasusüsteeme, kus palgatõusu aluseks ei ole üksnes turg, vaid konkreetse rolli väärtus ja töötaja panus. Õiglane palk ei ole lihtsalt number, vaid kogu süsteem, mis selle numbri loomiseni viib – värbamine, edutamine, selge palgasüsteem ja töötajatele kommunikeeritud palgamuutmise põhimõtted,” loetles Rae. “Tööandjad, kes liiguvad selguse ja süsteemsuse suunas, arvestavad juba tuleval aastal jõustuva Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi nõuetega, mis teeb elu kindlasti lihtsamaks,” sõnas Rae ja rõhutas, et viimane aeg on end direktiivi nõuetega kurssi viia, kuna tegu on laiapõhjalise ja pea kõiki tööandjaid mõjutava muutuste paketiga.