Balti riikide tippjuhtide värske palgauuring: palgatõus jõudis 2/3 tippjuhtideni, kuid selle tempo on aeglustunud
16.12.2025
Figure Baltic Advisory tänavune tippjuhtide palgauuring toob välja, et juhtide kuised põhipalgad ja kogutasud on kasvanud kõigis kolmes Balti riigis, kuid kasvutempo on Lätis ja Leedus varasemast mõõdukam. Palgatõus jõudis 61% Eesti juhatuse esimeeste ja 65% juhatuse liikmeteni. Lätis kerkis palk 63% ja Leedus 59% tegevjuhtidest. Juhatuse liikmetest sai palgatõusu osaliseks Lätis 64% ja Leedus 62%.
Kui varasematel aastatel vedas juhtide palgakasvu Leedu, siis nüüd on Eesti esikohal – juhatuse esimeeste kuupalk kasvas Eestis 6,4%, Lätis ja Leedus 5,5%, juhatuse liikmetel vastavalt 6,6% Eestis, 6,3% Lätis ja 5,6% Leedus. Ka aastane palk kasvas seekord enim Eesti juhatuse esimeestel – 9,8%. Juhatuse liikmed said suurima aastase palgahüppe aga Lätis, kus see kerkis 9,3%.
“Nagu tööturul üldisemalt, on ka juhtide palgatõusu tempo Lätis ja Leedus aeglustunud ja Eestis jäänud mullusega sarnasele tasemele,” selgitas Figure Baltic Advisory juhtivpartner Irja Rae. “Kõige suurem oli palgasurve aastatel 2022-2023, kui iseäranis Leedus kerkisid tippjuhtide kuupalgad kaks aastat järjest enam kui 10%, aga kaugele maha ei jäänud ka Läti. Eestis oli juhtide palgakasv naaberriikidest veidi tagasihoidlikum ka kiire palgatõusu aastatel.” Ka tulevaks aastaks ootavad kõige tagasihoidlikumat juhtide palgakasvu leedulased, suurimat aga eestlased. Kasvuootuseks on Eestis 4,5-5%.
“Kui rääkida konkreetsetest palganumbritest, siis ühte keskmist numbrit ei ole mõistlik välja tuua, veel vähem sellest mingeid järeldusi teha. Juhtide palga määrab organisatsiooni käive, töötajate arv, sektor ning juhatuse liikme puhul ka konkreetne vastutusala,” rääkis Rae. “Ei saa võrrelda väikese organisatsiooni juhi palka suure kontserni tippjuhi omaga, kelle üks otsus või otsustama jätmine võib mõjutada näiteks organisatsiooni käivet kümnete miljonite eurode võrra.” Vaatame näiteks Eesti, Läti ja Leedu keskmist tegevjuhi kuu brutopõhipalka organisatsioonides, kus aastane käive jääb alla 5 miljoni euro: Eestis on see 6943 eurot, Lätis 6388 eurot ja Leedus 8270 eurot. Siin on oluline välja tuua ka see, et Leedu brutopalga number sisaldab sotsiaalmaksu, Eestis ja Lätis on sotsiaalmaks tööandja täiendav kulu, mis brutopalgas ei kajastu.
Muutuvpalk moodustab Baltikumi juhtide aastasest kogutasust 10-15%, olles kõige suurema osakaaluga Lätis. “Eestis on tulemustasu maksmine enim seotud kasumi teenimisega, teistes riikides tuuakse rohkem välja ka teiste eesmärkide saavutamise olulisust,” selgitas Rae. “Nii on teistes Balti riikides näiteks Eestist palju olulisem eelarvest kinnipidamine, samuti peetakse oluliseks käivet. Teisalt on Eestis boonuse määramisel naaberriikidest olulisemad muud rahalised eesmärgid, näiteks investeeringu tootlus.”
Tippjuhtide sooline palgalõhe on jätkuvalt märgatav. Eestis teenivad meessoost tippjuhid 5,2% ja Lätis 2,7% kõrgemat kuupalka kui naised. Leedus ulatub juhtide sooline palgalõhe koguni 13,7%ni. Edutamisel lähevad mehed kõigis kolmes riigis ette, kui on tegu kõrgema positsiooniga. „Kui madalama vastutuse ja keerukusega juhtivates rollides edutatakse naisi sagedamini, siis ühel hetkel saabub paljuräägitud klaaslagi – tippjuhtide rollides saab edutamine sagedamini osaks meestele. Tipprollidesse edutatakse iga kolme mehe kohta Eestis üks naine, sarnased on erinevused ka teistes Balti riikides,“ rääkis Rae.
Figure Baltic Advisory on tippjuhtide palgauuringut Eestis läbi viinud alates 1995. aastast, Lätis alates 1999. ja Leedus alates 2007. aastast. Uuring aitab organisatsioonidel langetada läbipaistvamaid ja õiglasemaid palkamis- ja juhtimispoliitika otsuseid. Uuringus osales seekord 307 Eesti organisatsiooni ja arvesse võeti 535 juhi palgaandmed, Lätis 305 organisatsiooni ja 517 juhti ja Leedus 274 organisatsiooni 400 juhiga.