Arenguvestluste tänavune põhiteema: põhioskused vs tulevikuoskused

13.02.2025

Irja Rae, Figure Baltic Advisory partner

Irja Rae

Selge on see, et fookus liigub järjest enam oskustele kui uuele konkurentsieelisele tööturul. Kas oskused, millele keskenduda, peaksid olema hetkel kriitilised, täna vajalikud või hoopis tulevikku vaatavad? Vastuseid pakub hiljuti avaldatud Harvard Business Review’ artikkel Learning Emerging Skills Doesn’t Always Pay Off, mis annab selged juhised ja praktilised soovitused nii töötajatele kui tööandjatele.

Peamine rõhk: põhioskustel, mitte tulevikutrendidel

Kuigi tööturg areneb kiiresti ja uusi oskusi tuleb pidevalt juurde, rõhutab HBR, et põhioskustele keskendumine on viis korda tõhusam töötaja tulemuslikkuse parandamisel kui nn tulevikuoskuste õppimine, millel puudub otsene rakendusvõimalus. Gartneri uuringu kohaselt eelistab vaid 25% töötajatest põhioskuste arendamist, kuigi need on määrava tähtsusega nii töötaja professionaalse arengu kui ka organisatsiooni edu jaoks.

Miks vähem on rohkem?

Meie liigagi kiires ja pea iga päev muutuvas maailmas on lihtne sattuda lõksu, kus püütakse omandada võimalikult palju uusi oskusi, lootes, et need suurendavad inimese väärtust tööturul. Ent sageli ei pruugi neile oskustele kohest rakendust leida ja nii jäävad need esialgu pigem teoreetiliseks teadmisteks, mis võivad tolmukihte kogudes selleks jäädagi. Siin peitubki oluline erinevus põhioskuste ja tulevikuoskuste vahel.

  • Põhioskused: Need on praktilised ja ajas stabiilsed oskused, mis toetavad igapäevast töösooritust. Näiteks automaatikainseneri põhioskused hõlmavad PLC-kontrollerite programmeerimist, tõrkeotsingut ja elektriskeemide lugemist. Need oskused on kohe rakendatavad ja tagavad kindla baasi, millele edasist pädevuse kasvu ehitada.
  • Tulevikuoskused: Need on oskused, mille kasutamise võimalus võib avalduda alles pikema aja jooksul. Näiteks tehisintellekti põhine tõrkeprognoos muutub aktuaalseks alles siis, kui ettevõte vastavad süsteemid kasutusele võtab.

Praktilise rakendamisvõimalusteta oskused jäävad sageli abstraktseks ega suurenda tegelikult töötaja reaalset väärtust. Seevastu põhioskuste arendamine annab kohe tulemusi ja parandab igapäevast töö efektiivsust.

Kuidas keskenduda olulisele?

Nii tööandjate kui töötajate jaoks on tähtis strateegiline lähenemine oskuste arendamisele, mis arvestab nii organisatsiooni kui ka töötaja vajadusi. Pakun mõned praktilised soovitused:

  • Pange paika prioriteetsed oskused. Koostage iga ametikoha jaoks nimekiri 10 põhioskusest, mis on ettevõtte hetkeseisust lähtuvalt praegu kõige olulisemad. Näiteks võiks raamatupidaja puhul keskenduda finantsaruandluse standarditele, eelarve koostamisele ja tarkvara kasutamise kogemusele.
  • Selgitage põhioskuste kasulikkust. Tööandjad peaksid töötajatele näitama, kuidas põhioskuste arendamine suurendab töötaja tulemuslikkust ja loob uusi karjäärivõimalusi nii organisatsiooni sees kui väljaspool sedai. Selge seos töötaja kasuga suurendab inimeste motivatsiooni.
  • Alustage väikestest sammudest. Soovitan koolituste ja oskuste arendamisega algust teha väiksemates rühmades, et hinnata tulemusi ja kohandada lähenemist enne laiemat rakendamist.
  • Tulevikuoskusi käsitlege strateegilise lisandina. Uute oskuste õppimine peaks olema sihipärane ja seotud otseselt ettevõtte kriitiliste eesmärkidega. Näiteks AI-põhiste lahenduste kasutamise koolitus on põhjendatud vaid siis, kui vastav tehnoloogia ettevõttes juba rakendamisel on. Kui töötajad keskenduvad tugeva baasi loomisele, tunnevad nad end oma ametis enesekindlamalt, nende tööalane sooritus paraneb ja tööandjal tekib võimalus pakkuda suuremat väärtust oma klientidele või koostööpartneritele. Samuti väldite sellise lähenemisega ressursi raiskamist oskustele, mille kasulikkus ja kasutamise võimalused on hetkel ebaselged või avanevad alles kaugemas tulevikus.

Vähem on rohkem

Oskuste arendamisel ei ole alati tähtis kvantiteet, vaid kvaliteet. Põhioskuste tugevdamine on tõhusaim viis, kuidas töötajad saavad hoida oma konkurentsivõimet tööturul ning tööandjad saavad talendkapitali arendades oma tegevust edendada. Tulevikuoskused on olulised, aga nende lisamine koolitusplaani peab olema sihipärane ja läbimõeldud. Piisava harjutamiseta ei kujune oskus välja – parimal juhul tekib vaid teoreetiline teadmine.